kolmapäev, 21. oktoober 2015

Küll on ootamine pikk...

Esimesel kohtumisel saime teada, et oma kutsa saame koju viia 10. oktoobril ja vahepeal võime teda vaatamas käia. Kahjuks olid meie graafikud (tööga seotud koosolekud, Remo õppimised ja muusikakool) nii tihedad, et vaatama jõudsimegi kutsasid veel nädalapärast. Kuigi tegemist oli vahepeal palju, tundus see ootamine liiga pikk. Paaril korral pidin kutsade kodust muude toimetustega seoses mööda sõitma, siis oli eriti suur kiusatus minna pisikest vaatama :)
Peale esimest kohtumist algas kodus kohe nimeotsing. Sõelale jäid kaks varianti: Diablo ja Raffy. Lapsed tegid lõpliku valiku - Raffy.

Meie esimene kohtumine, veidi unine olek...







 Remo ja Arturi tutvumine esimesel kohtumisel.








Nädalaga on kasvu tulnud tublisti! Agle näitab näituse seisakut, siit tuleb ka valearusaam, et saksa lambakoerad ongi aretatud n-ö madalama tagumikuga.






Teine külastus. Kas ta pole armas!?

10. oktoobri pealelõunat jõudis Lõuna-Eestist kohale ka kuut, õigem oleks vist öelda "villa".
Kutsa maja on uhkem kui meie oma :)
Nüüd võisime startida oma uhiuue pereliikme järele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar