laupäev, 15. oktoober 2016

Ebaõnn saabus meie õuele...

Järgmine näitus pidi Raffyl olema 11.-12. juunil 2016 Luigel, kuid kahjuks tabas kutsat kõhuhädad. Seedimine oli lausa nii korrast ära, et ma ei julgenud teda autossegi lasta. Keetsime aga riisi ja loomakliinikust sai rohtugi toodud. Mõne päeva pärast sai kõht korda ja võisime valmistuda jägmiseks näituseks.

Lääne-Harju koerakasvatajate klubi korraldatud rahvuslik kõikide tõugude näitus 18. juunil 2016 pidi olema meie järgmine näitus. Eelmisel õhtul Raffyle süüa viima minnes ei suutnud uskuda oma silmi - koer, kes oli terve päeva oma aedikus olnud, lonkas. :( Sõitsime küll näitusele kohale, et proffid saaksid käpa üle vaada ja kinnitada minu sisetunnet, järjekordne näitus tuli vahele jätta.  Esimese hooga tundus, et pisike oli vigastanud oma käpapadjandit, kuid hiljem selgus, et hoopis padjandite vahelist nahka. Määrisin käpakest hommiktul ja õhtul kookoserasvaga ja karvapall sai lebotades nautida elu, ei mingeid jalutuskäike ega rattavedu :)

Ja kõigele lisaks tegi meid kõiki õnnetuks Raffy karv - must koer muutus pruuniks, saba oli täielik roots, mõne pudelihari on ka kohevam. Nägin lausa õudusunenägusid, et minu must iludus vahetaski oma kasuka pruuni vastu. Juuni viimasel nädalal olin Eestist ära ning see mõjus Raffyle veelgi laastavamalt, mõnel päeval keeldus söögistki, isegi lihast. 

Musta-pruunikirju Raffykene valvab oma lemmik-palli