neljapäev, 26. november 2015

Pühapäeval isaga teha vôib kõike...

Isa on hommikust õhtuni tööl
ja mängudeks aega on vähe tal.
Voodisse pugedes mõtlen ma veel,
et kuidas me mängime laupäeval.

Laupäeval isaga teha võib kõike,
limpsida limpsi kui paistmas on päike,
lohega lennata kaugele maale,
voolida valmis vibud ja nooled,
mutrit võib keerata, määrida määret,
kuskile kanti ei ole meil kiiret.

See on üks Kukerpillide vahva laul kunagisest telesaatest "Laupäeval koos isaga". Siin üks veidi uuem esitus ;) https://www.youtube.com/watch?v=HtXz7uQdfMY
Meie peres tuleb aga laupäev asendada pühapäevaga, sest 15. septembrist kuni 15. detsembrini on põdra küttimise hooaeg ja siis on jahilt puudumine rangelt keelatud. Ja kuna liha meile meeldib, sest taimetoitlasi meil majas ju ei ole, siis me ei nurise ka...kui, siis õige harva :)


Anton tõi Raffyle jahilt metssea turja, hunniku põdra konte ja liha - oh, mis pidupäev. Esimene kohtumine metsseaga oli veidi hirmutav.












Ja siis sai juba oma jõudu näidata :)











ps. Täna (küll mitte pühapäeval, vaid neljapäeval) aitas Raffy Antonil ka autol rehve vahetada. Mutreid küll ei keeranud, kuid varastas ühe ära ja see jäigi kadunuks :D






laupäev, 21. november 2015

Täitsa meie pere laps...

Lemmiklooma suhtumise järgi võib inimesi kategoriseerida mitmeti. On inimesi, kes oma uut lemmiklooma kutsuvadki oma titeks/lapseks jne. Teiste jaoks on lemmikloom küll nende pereliige, kuid ei ole seda karvast või sulelist ära lapsendanud. Ja noh viimaste jaoks on koduloom, lihtsalt loom, kellel on kodus oma kohustus, olgu selleks siis valvamine, hiirte püüdmine vm. Mina kuulun sinna teise kategooriasse. Raffy ei ole minu laps, vaid ikka Italya oma. Lapsi on mul ikka kaks - Remo ja Keron. Küll aga on Raffykas meile väga armas, kellega tegelemine on sama tähtis kui lastegagi.
Aga olen märganud asju, mis kinnitavad, et see väike neljajalgne on ikka täitsa meie moodi. Eriti lahe on see, kuidas Raffy rohkem ikka poiste poole hoiab. Tahab nendega koos joosta, mängida. Ühel nädalavahetusel õues kutsa kõrvu puhastades läks ikka tõsine nutulaul lahti - poisid jooksid aias ringi, aga teda hoiti kinni ja oh seda rõõmu kui ta lõpuks pääases. Laps on laps!
Kui Remo muusikakoolis on, käime meie Keroniga Raffyga niikaua jalutamas. Ka siis eelistab Raffy käia Keroni kõrval, mitte minu.

 Keron Raffyga uut mänguasja katsetamas.











Meie mõlemad poisid on titest saati nautinud autoga sõitmist. Kummalisel kombel meeldib see ka Raffyle. Niikui auto pagasiluuk lahti teha, on temal esikäpad ääre peal ja ootab, et tõstke aga mind autosse. Sõidu ajal meeldib talle eriti aknast järgisõitvaid või mööduvaid autosid vaadata, aegajalt pikutab, teeb uinakuid. Täpselt nagu meie poisid.

Järjekordne autosõit Niitväljale kooli.









Ühest asjast on minu lapsed väikeste põngerjatena küll ilma jäänud, ei teagi, kas olen ise seda mõjutanud või on see olnud laste valik. Nimelt ei ole minu lapsed vihmaga või peale vihma porilompides hullanud. Koera majja võttes kuulsin ikka, et temaga tuleb iga ilmaga väljas käia. Eks need rääkijad teadsid, et sügisest kevadeni mind eriti õues ei kohta - külm ja paha. Õnneks oli sel aastal väga mõnus ja kuiv sügis. Kindlasti tuli minu sügisene õuesviibimise rekord. Ja siis see saabus, esimene vihmane õhtu. Mis siis ikka, Raffyle rihm kaela, vihmavari kaasa ja olin valmis meie igaõhtusele tiirule minema. Raffy aga oli teist meelt, talle see vihm üldse ei meeldinud. Kutsa ei olnud nõus kuhugi minema - istus maja ees keset teed maha ja hakkas niutsuma. Ei liigutanud isegi siis kui vihmavarju tema kohal hoidsin. Ei jäänud muud üle, ots ringi ja tuppa tagasi. Ta on ikka täitsa minu koer! Ka oma emast ja vennast on Raffy täitsa erinev. Engely facebook'i postitustes olen näinud, et Karu ainult mööda porilompe paterdabki ja kutsade ema Ita pidi samasugune olema. Kuid meie jalutuskäikudel astub Raffy lompidesse harva, ikka leiab kuiva koha, kust mööda hiilida.

 Kas oleme juba ühte nägu ;)











Sünnipäeva (3 kuune) puhul lasti natukeseks ka tuppa :)

Minu mehed :)











Ma ei tea kas ka teistel peredel on ka nii või on see minu järjekordne kiiks - otsin seoseid ja märke. Kui keegi on samuti tundnud, siis oleks tore, kui endast märku annate ja kirjeldaksite neid toredaid äratundimise hetki.  ;)

Ka arsti juures juba käidud...

Ma ei ole end eriliseks närveerijaks pidanud, pigem ikka suht külma närviga tüdrukuks. Kuid juba laste sünniga miski minu sees muutus. Pean tunnistama, et mõlema poisi beebieas olin korralik paanikameister. Igast väiksemast haigusest suutsin midagi tõsist kokku genereerida. Anton oli siis see, kes mind maapeale tagasi tõi ja maha rahustas. Kuigi ma alati "doktor Antonit" kuulata ei tahtnud. Mind ennastki hämmastas, et koera majja tulekuga kõik kordus.
Minu SUUREST murest, et äkki Raffy on ikka liiga peenike, te juba lugesite. Päris hulluks läks asi siis, kui tekkis esimene tervishäda. Raffy esimene vennaga hullamist täis koolipäev lõppes järgmisel päeval punaste ja paistes silmadega. Oh jummel, juba hakkab pihta - oli meie (minu ja Antoni) esimene mõte. Olime küll arvestanud sellega, et arsti juures käimisi tuleb ette, aga et see nii ruttu pidi tulema. :(
Meil oli koerast kahju, isegi Anton oli kohe valmis arsti juurde tormama. Õnneks Raffyle need silmad muret ei valmistanud, tema oli ikka sama energiline. Ja nagu meie peres juba kombeks - pilk internetti, et teada saada, kuhu poole suuna peame võtma. Üllatus, üllatus - loomaarstid ei töötagi pühapäeviti, ainult erakorraline vastuvõtt, mis on päris kallis.

Raffy punaste silmadega.









Agle soovitas silmi pesta leige veega. Esmaspäeva hommikul helistasin kliinikusse, aja saime teisipäevaks. Õnneks oli selleks hommikuks punetus taandunud. Helistasin päeval Raffy arstile Helenile. Kuna nädalavahetusel pidime Heleniga vaktsineerimise tõttu kohtuma, tühistasime vastuvõtu aja. Jätkasime silmapesuga hommikuti ja õhtuti. Nädalavahetusel vaatas dr Helena silma üle, välises nurgas siiski mingi põletik. Esialgu pidime jätkama keedetud veega pesemist ja jälgima.
Seekord läks õnneks, punetust tagasi ei tulnud. Kuid õnn jäi üürikeseks.
Nädalapärast laupäeva hommikuks oli kutsa ülemise silmalaule tekkinud mingi punn. Õnneks on laupäev, saan kohe arsti juurde kihutada, lohutasin end. Kiire kõne kliinikusse. Olin ikka väga üllatunud, veidi isegi ärritunud, kui teatati, et nad ootavad meil alles esmaspäeval. Hallllloooo, täna on ju alles laupäev! Kaks päeva pean pabistama!!!
Vastavalt meie töödejaotusele pidi arsti juures hakkama käima Anton, kuid esimesel korral pidin selle siiski enda peale võtma, kuna Anton ei jõudnud töölt õigeks ajaks koju. Peale tööd pakkisin Keroni ja Raffy autosse ja Jüri poole teele. Remo meiega ühineda ei saanud, tal oli muusikakoolis tund. 
Jüri Loomakliinikus on imetoredad spetsialistid, väga sõbralik ja mõnus keskkond. Helena võttis proovid, õnneks midagi tõsist ei olnud. Andis kaasa rohu silmale määrimiseks. 
15 minutit  ja tehtud! 
Tänaseks on ravikuur tehtud, punn kadunud ja punetust ei ole. :)

pühapäev, 15. november 2015

Kuidas Raffy nime sai...

Nii nagu inimlapse nimega kaasneb mingi lugu: millised olid võimalikud nimevariandid, kuidas nendeni jõuti ja kes siis lõpuks n-ö viimase valiku tegi, nii on enamasti ka lemmikloomadega. Paaril kohtumisel olen Agle lausetest aru saanud, et Raffy passinimel, jah koertel on ka passid, on oma saamise lugu. Seda lugu Aglelt küsides selgus, et tegelikult on kõikidel Ita lastel nime saamisega oma lugu. Mingi märk, miks nad just sellised nimed said.


 Raffy pass











Kõigepealt tasub alustada sellest, et kuna need kutsad olid Ita esimesed, nimetatakse neid A-pesakonnaks ning kõik nimed pidid algama A-tähega.  
Annabel ja Angela Dixie said oma nimed tulevastelt omanikelt. 
Adele oli titest saati häälekas valvur ehk nagu Agle ise ütleb kõva häälega kisakõri ja oma nime saigi ta võimsa hääega lauljatarilt.
Arabella oli väike röövel ja sai ka röövliplika nime.
Argon on keemiline sümbol, sest see poiss tuuseldas toas olles alati rohukapi kallal.
Agador pidi algselt saama koopaorav Alvini nime, aga nimepanemise ajaks kasvas ta koopiaorava staatusest välja ja sai hoopis nime ühe kuulsa ratsahobuse järgi.
Armani oli kohe esteet ja selline puhtusehoidja, et sai kuulsa moebrandi nime
Arturi nime valimise hetkel vaatas Agle poeg just kuningas Arturi filmi ja kuna kutsa oli selline stoilise rahuga poiss, siis saigi ta nime legendaarse valitseja järgi.


Kutsika valimise ja lepingu sõlmimise päeval saime Aglelt teada, et võime koera kutsuda ka teise nimega. Juba teel koju leidsime, et Artur on meie jaoks veidi keeruline nimi - ei kõlanud kuidagi suupäraselt. Kuidas sa hüüad üle hoovi Artur-Artur-Artur. Keel läheb sõlme. :)

Niisiis tuli hakata võimalikke variante välja mõtlema. Peab tunnistama, et me oma loovusel lennata ei lasknud. Kust siis veel tänapäeva inimene oma keerulistele küsimustele vastused saab - ikka internetist. Kodus istusime Antoniga helendavate ekraanide taha ja poiste mängu saatis ainult klaviatuuri klõbin. Veidi aja pärast teatas Anton: "Diablo!" (Hispaania keeles "kurat"). Minagi panin lauale oma leiud - Rocco või Raffy. Minu isiklik kiiks - meeste nimes peab ikka R-täht olema. Rocco ei meeldinud Antonile üldse. Otsustamine jäi lastele - Diablo või Raffy. Poisid valisid Raffy.
Hiljem olen mõelnud ja otsinud enda jaoks seoseid Raffy nimega. Mulle seostub see sõnaga rafineeritud. Huvi pärast otsisin õigekeelsussõnaraamatust ka selle täpset tähendust. Rafineeritud - viimistletud, (liiga) peen, kaval, riuklev, kaalutlev. Raffy mis Raffy. Selline ta ongi!
Juba pisipõnnina oli Raffy õdede-vendade müramist eemalt vaadanud ja kaalunud, kas teistega ühineda või oodata veel. Ja ühineski, kuid alles siis kui teised olid juba väsinud. Siis läks Raffy oma jõudu ja võimu näitama. Sama lähenemist kasutas ta ka esimesel koolipäeval, kui vennaga mürgeldada sai. Kui Karu lõpuks pikali viskas ja puhata tahtis, ei andnud Raffy selleks võimalust. Ikka käis ja nokkis. 
Ka kodus olen tähele pannud olukordi, kus minu antud korraldusi kuuldes kõigepealt võetakse hetk mõtlemiseks ja siis alles toimetatakse. Õnneks siiani on mul hästi läinud ja minu soovid on leidnud heakskiidu.

Raffy tõeline olemus - tema peab ikka kõige peal olema.

Foto: Engely Kirch
 

reede, 13. november 2015

Raffy päritolu...

Perekond ja päritolu on minu jaoks väga tähtsad. Koostöös toredate sugulastega on meie suguvõsa pärinemise lugu (sugupuu) pandud kirja ka internetiavarustesse. Sama tähtsaks pean ka meie karvapalli perekonda. Ka Remo on küsinud, millal Raffy oma isa näeb. Kahjuks koerte maailmas ei ole kombeks sünnipäevadel ja muudel tähtpäevadel kokku saada ja koos tähistada. Kuid tänu Aglele on mul võimalus teie jagada meie Raffy pärinemise lugu.
Meie Raffy on Nochnoj Dozor Italya ja Margman Yes'i pisike beebi.
Raffy ema ND Italya (sündinud 18.12.2011) on kaunis saksapreili, Eestisse toodi ta Valgevenest. Ita (nii kutsutakse teda kodus) ema on must tööliini saksa lambakoer Orna ja isa näituseliinist Nochnoy Dozor Hard. Oma tegusaid päevi veedab mustakarva preili  Niitväljal, tuues rõõmu Agle Oissarile ja tema perele.

Raffy ema Nochnoj Dozor Italya

Raffy vanaisa. Temalt on Italya ja lapselapsed pärinud ka oma valged rinnakarvad.

















Fotod: Agle Oissari erakogu

Raffy isa +Margman Yes (sündinud 09.02.2014) on sündinud Eesti kasvanduses. Yesi ema +Nika von Nord Traum on pärit Venemaa kennelist ja isa +Landos vom Quartier Latin Saksamaalt. Oma päevi veedab Yes Margit Kuusmani perega Raplamaal, kui ta just näituste tõttu mööda maailma ei seikle.













Foto: http://www.pedigreedatabase.com/german_shepherd_dog/dog.html?id=2158139-margman-yes



Nagu te teate ei ole Raffy Ita ja Yes'i ainus laps. Lisaks nendele kolmele vahvale vennale, kes juba ühel varasemalt pildil teie nunnumeetri üle-võlli keeras (siin on võimalus teil seda veelkord imetleda), on Raffyl ka 4 kaunist õde.


4 venda: Agador ehk Karu, Armani, Argon ja Artur ehk Raffy











4 õde: Annabel, Angela Dixie, Adele, Arabella

 Fotod: Agle Oissar









Ja veel üks suur erinevus inimeste ja koerte vahel - kutsad rändavad õige varakult laia maailma avastama. Ita võib oma beebide üle väga uhke olla, sest mõned neist on eriti kõrge lennuga. Raffy e Artur pesitseb nüüd Turbas, Karu e Agador Nômmel, Adele Tabasalus, Arabella Saaremaal, Annabel ja Angela Dixie elavad Soomes, Argon Saksamaal ning Armani Californias.

Selline rahvusvaheline perekond!