laupäev, 21. november 2015

Ka arsti juures juba käidud...

Ma ei ole end eriliseks närveerijaks pidanud, pigem ikka suht külma närviga tüdrukuks. Kuid juba laste sünniga miski minu sees muutus. Pean tunnistama, et mõlema poisi beebieas olin korralik paanikameister. Igast väiksemast haigusest suutsin midagi tõsist kokku genereerida. Anton oli siis see, kes mind maapeale tagasi tõi ja maha rahustas. Kuigi ma alati "doktor Antonit" kuulata ei tahtnud. Mind ennastki hämmastas, et koera majja tulekuga kõik kordus.
Minu SUUREST murest, et äkki Raffy on ikka liiga peenike, te juba lugesite. Päris hulluks läks asi siis, kui tekkis esimene tervishäda. Raffy esimene vennaga hullamist täis koolipäev lõppes järgmisel päeval punaste ja paistes silmadega. Oh jummel, juba hakkab pihta - oli meie (minu ja Antoni) esimene mõte. Olime küll arvestanud sellega, et arsti juures käimisi tuleb ette, aga et see nii ruttu pidi tulema. :(
Meil oli koerast kahju, isegi Anton oli kohe valmis arsti juurde tormama. Õnneks Raffyle need silmad muret ei valmistanud, tema oli ikka sama energiline. Ja nagu meie peres juba kombeks - pilk internetti, et teada saada, kuhu poole suuna peame võtma. Üllatus, üllatus - loomaarstid ei töötagi pühapäeviti, ainult erakorraline vastuvõtt, mis on päris kallis.

Raffy punaste silmadega.









Agle soovitas silmi pesta leige veega. Esmaspäeva hommikul helistasin kliinikusse, aja saime teisipäevaks. Õnneks oli selleks hommikuks punetus taandunud. Helistasin päeval Raffy arstile Helenile. Kuna nädalavahetusel pidime Heleniga vaktsineerimise tõttu kohtuma, tühistasime vastuvõtu aja. Jätkasime silmapesuga hommikuti ja õhtuti. Nädalavahetusel vaatas dr Helena silma üle, välises nurgas siiski mingi põletik. Esialgu pidime jätkama keedetud veega pesemist ja jälgima.
Seekord läks õnneks, punetust tagasi ei tulnud. Kuid õnn jäi üürikeseks.
Nädalapärast laupäeva hommikuks oli kutsa ülemise silmalaule tekkinud mingi punn. Õnneks on laupäev, saan kohe arsti juurde kihutada, lohutasin end. Kiire kõne kliinikusse. Olin ikka väga üllatunud, veidi isegi ärritunud, kui teatati, et nad ootavad meil alles esmaspäeval. Hallllloooo, täna on ju alles laupäev! Kaks päeva pean pabistama!!!
Vastavalt meie töödejaotusele pidi arsti juures hakkama käima Anton, kuid esimesel korral pidin selle siiski enda peale võtma, kuna Anton ei jõudnud töölt õigeks ajaks koju. Peale tööd pakkisin Keroni ja Raffy autosse ja Jüri poole teele. Remo meiega ühineda ei saanud, tal oli muusikakoolis tund. 
Jüri Loomakliinikus on imetoredad spetsialistid, väga sõbralik ja mõnus keskkond. Helena võttis proovid, õnneks midagi tõsist ei olnud. Andis kaasa rohu silmale määrimiseks. 
15 minutit  ja tehtud! 
Tänaseks on ravikuur tehtud, punn kadunud ja punetust ei ole. :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar