Kuna näitus toimus siis, kui mina Ungaris olin, sai kõik enne reisi ära organiseeritud: Anton oli poistega kodus, õde oma mehega pidi Raffy näitusekohta transportima, Katriin esitles koera nagu ikka ning Agle lubas õigel ajal palli piuksutada. Jäi ainult üle loota, et Raffy tervis jälle alt ei vea.
Päris närvesööv oli sealt kaugelt lemmikule kaasaelamine. Hommikul sai veel Antonile sõnad peale loetud, et ta kindlasti süüa ei annaks. Jasiis muudkui jälgisin kella, milla peaks Raffy näituseringi minema ja muudkui ootasin ... ja ootasin ... uudiseid Eestist. Aitäh teile armsad reisikaaslased, kes toetasid ja kaasa elasid.
Nagu te juba eelmisest postitustest lugesite, siis ega meil mingit head tulemust oodata ei olnud, kuna Raffy oli tegelenud minu äraolekul näljastreigiga ning karv oli ka päris nukras olukorras.
Kohtunik: Hr Dirk Gabriel (SV)
Võistlusklass: kutsikad 9-12 kuud, isased (ringis 6 koera)
Kohtuniku hinnang: väga suur, hästi hoidev ja arenenud(otsetõlkes- üles ehitatud) nina…. Järsk, tugev pea, tumedad silmad. Sirged lõuad, laudjas lühike, langev õlavarreluu, esijala keskosa lühike ja järsk, Alarind peaks pikem olema, hea liikumine
Tulemus: VL6 (väga lubav, 6. koht)
Raffy ei julge Kairilt pilkugi pöörata - äkki kaob see tuttav inimene ka ära...
Fotod: Engely Kirch
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar