Kuigi nii mõnelgi pildil näeb Raffy välja nagu vana mees, siis teod on tal aegajalt ikka täitsa lapse omad. Lisaks pilgule piltidel on olnud mul mõnikord tunne, et selle väikese koera sees on üks vana ja tark hing. Üks selline hetk oli jõulude ajal, kui terve parega Antoni vanaisa haual küünalt süütamas käisime. Loomulikult oli ka Raffy kaasas, kuna temagi on osa meie perest. Me ei leidnud kohe meie lähedase viimset puhkepaika ülesse (meie puhul on see täiesti tavaline :)) ja saime seetõttu veidi ringi jalutada, teeradadel veidi seista ja oodata, kuni Anton orienteerus. Kui meie poistega seisatasime, seisis ka Raffy, mõnel korral ka istus (enamasti minu korralduse peale). Kui lõpuks õigesse kohta jõudsime, jahmatab mind Raffy reaktsioon siiani, ta lamas kohe ja pani peagi vastu maad. Miks just siin? Mida ta tunnetas? Kas koerte meeled on tõesti meie omadest tervamad? Kas neil on mingid erakordsed võimed?
Siin mõned pildid meie "vanast mehest", detsember 2015, Raffy on 4,5 kuune.
Foto: Maria Mäe
Foto: Maria Mäe
Nüüd aga veidi lõbusamatel teemadel ja siin teile lugemiseks mõningad olukorrad, mis meid ennast muigama panevad.
Siin mõned pildid meie "vanast mehest", detsember 2015, Raffy on 4,5 kuune.
Nüüd aga veidi lõbusamatel teemadel ja siin teile lugemiseks mõningad olukorrad, mis meid ennast muigama panevad.
Nagu väikestele lastele ikka, on mäng Raffy lemmiktegevus. Ta teeb päris tublisti kaasa ka kodused õppetükid, kuid siin on suureks motivaatoriks tubli etteaste eest saadav maius. Loomulikult on kõige lõbusamad need hetked, mida saab koos teiste neljajalgsete sõpradega veeta. Väga põnev on jälgida, kuidas erinevate koertega on ka mäng erinev. Raffyl eriti sõpru teiste koerte seas ei ole ning seda mõnusamad on hetked, mis on veedetud venna Karuga. Mõned päevad enne näitust käis Karu meil isegi külas, et poisid saaksid natukenegi oma energiat maandada. Kohtumine toimus seekord pimedal ajal ning seetõttu fotosüüdistusi teile näidata ei ole, kuid seda möllu, mis meie aias toimus, oli väga äge jälgida. Väikese vihje - järgmist korda planeerime juba valgele ajale, seega on, mida oodata. ;)
Et saaksite aimu, mida tähendab vendade müramine, siis mõned pildid paarist teisest kohtumisest.
Kõikide fotode autor ikka meie Maria Mäe. :)
Kohtumine Agle juures koolitusel 29. novembril 2015.
Need pildid on tehtud pärast meie esimest näitust 16. jaanuaril 2016. Siis kui töö oli tehtud ja enam ilus ei pidanud olema, võisid lapsed taas lapsed olla. :)
Õde Adele vaatab hullunuid vendi kõrvalt nagu tõelisele preilile kohane.
Raffy taas oma saagiga põgenemas :)
Keron õpetab Raffyt kuhu vaatama peab, kui emme pilti teeb.
Diivanikaunistus
Foto: Remo Martin
Poos, võte!
Foto: Remo Martin
Et saaksite aimu, mida tähendab vendade müramine, siis mõned pildid paarist teisest kohtumisest.
Kõikide fotode autor ikka meie Maria Mäe. :)
Need pildid on tehtud pärast meie esimest näitust 16. jaanuaril 2016. Siis kui töö oli tehtud ja enam ilus ei pidanud olema, võisid lapsed taas lapsed olla. :)
Kodus meeldib Raffyle mängida sikutamismänge. Eriti tore on ju vastast võita ja saak omale saada. Ja seda saaki ei ole ta nõus loovutama. Jookseb eest ära ja kutsumise peale kohale ei tule. Siis tulebki mul endal kavalus appi võtta, hiilin vaikselt ligi, patsutan ja kiidan koera ja siis kiired liigutused. Kunagi ei tea, kumb on kiirem - mina või koer. Mõnikord naudime ka klassikalist tagaajamist, mida lapsepõlves sõpradega tihiti sai mängitud.
Ei pea vist mitu korda arvama, kumb jõuab esimesena lendava taldrikuni...
Nädal enne näitust saime koju kaks ülesannet. Pidime oma kutsadele süüa andma ainult käest, et koerad rohkem meie küljes kinni oleks ja ringis keerutama ei hakkaks, vaid ilusasti meie järgi jookseksid. Ja teine ülesanne oli "piuku-koolitus" - viimasel koolitusel katsetasime ühte Raffy piuksuvat mänguasja, händler Katriiniga otsustasime seda ka näitusel kasutada, kuna Raffy minu häälele ei reageeri, kuid piuksule see-eest väga hästi. Nädal aega nägid Raffy hommiku- ja õhtusöögid ning jalutuskäigud välja päris koomilised. Mina piuksutasin mänguasja, Raffy tuli minu juurde, vaatas mänguasja poole ja sai preemiaks peotäie krõbinaid. Nädal aega oli kutsa ainult krõbinadieedil, ei mingit jogurtit või kodujuustu. Tänaseks on seis selline, et kui kausis on ainult kuivad krõbinad, siis ei kavatsegi Raffy neid sööma hakata, ootab, et toidaksin teda peost. Ja kuna hommikuti on veel eriti kiire, siis ei jäägi muud üle. Eks meil on toas poistega sama moodi - ikka tuleb ette olukordi, kus Keron teatab, et keegi peab teda aitama. :) Piuks töötab ka väga hästi, eriti kui on vaja kutsa garaaži saada. Võid hüüda palju tahad, tema istub maas, pea viltu ning kaalub, kas tasub või ei tasu kuuletuda. Siis aga võtad riiulist Maria kingitud kana, piuksutad paar korda ja hopsti koer istub sinu ees. Eile sai sellest trikist ka Anton teada. Oh seda hämmingut! :)
5,5 kuune "beebi" sai tuppa, kuna köha tõttu õue ei lubatud.
Foto: Remo Martin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar